Teenused

Pakume järgnevaid teenuseid madalate hindadega:

  • Tasuta nõustamine ja hinnapakkumised
  • Ventilatsiooni projekteerimine
  • Ventilatsiooni ja kliimaseadmete paigaldus
  • Ventilatsiooni automaatika
  • Ventilatsiooni seadmete hooldus
  • Ventilatsiooni agregaatide effektiivsusanalüüs ja tasuvusaegade arvutus
  • Müük

Sisekliimast

Inimese hea mugavustunne tema elu- või tööruumides eeldab head sisekliimat. Selle loomisel puutume kokku järgnevate küsimustega:

  • Optimaaltemperatuur
  • Temperatuuri tasakaal - õhu- ja sisepindade temperatuuri, tegevuse intensiivsuse ja riietuse koosmõju
  • Ruumi niiskus
  • Soojustingimuste muutused ajas
  • Temperatuuride ebaühtlus ruumis
  • Õhu liikumine ja tõmbetuul
  • Kahjulikud ained ja tolm õhus

Kui ruumis, kus inimene viibib, on temperatuur madalam nn. mugavuspiirist, siis keha temperatuur alaneb, väheneb soojuse loovutamine konvektiivse ja kiirgusülekande teel ning väheneb ka niiskuse aurumine. Edasisel temperatuuri alanemisel võib organism külmetuda ja muutuda haigustele vastuvõtlikuks.

Ruumi temperatuuri tõustes üle mugavuspiiri, suureneb soojuskadu inimeselt ja aurumine nahapinnalt. Sobivalt riietatult võib organism küllalt laua taluda kõrget temperatuuri, kuid paratamatult väheneb inimese töövõime, nii vaimse kui füüsilise, ning tekib väsimustunne.

Niiskus satub ruumi mitmesugustelt märgadelt pindadelt, vannidelt, ruumi piirete ebatihedustest, inimestest, ja köökidesse söögi valmistamisel.

Niiskus on tihedalt seotud ruumi temperatuuriga. Mida madalam on temperatuur, seda väiksem on tavaliselt ruumi suhteline niiskus ja vastupidi, kui ruumi temperatuur on suhteliselt kõrge, tuleb tähelepanu pöörata liigsele niiskusele ruumis.

Mõõtmistest võib järeldada, et ümbritseva temperatuuri tõustes, inimeselt eralduv kogusoojushulk ei muutu oluliselt, küll aga märgatavalt kasvab veeauruga eralduv soojushulk.

Järgmine graafik annab ettekujutuse niiskuse tekkimisest korteris, milles elab 4 inimest.

niiskuse tekkimine ajas

Tolmu mõju inimesele sõltub tolmu osakeste suurusest. Osakesed üle 50 mm praktiliselt inimorganismile kahju ei tekita. Nad jäävad hingamisel kinni ülemistesse hingamisteedesse. Kuid alla 10 mm osakesed satuvad bronhidesse ja 1-5 mm kopsudesse. Alla 0,2 mm osakesed tungivad kopsu kudedesse.

Igasugune tolm ärritab hingamisteid ja võib tekitada bronhiiti ning pikaajalisel toimel kroonilist bronhiiti. Tolm võib olla ka kopsuvähi tekke põhjuseks. Tolmu on kahjulik ka mitmesugustele seadmetele kulutades neid. Väikeste mõõtude tõttu on tolm keemiliselt väga aktiivne ja sellega on seletatav suure disperssusega tolmu plahvatamine.

Õigete siseõhu parameetrite tagamine ruumides, kus pidevalt viibivad inimesed, väga oluline. Effekti on võimalik saavutada nii inimeste tervislikus seisundis kui ka rahaliselt kasvõi tööpäevade kaotuse vältimise näol.